Kui Suure-Jaani meeskoor oli I laulupeol Väägvere pasunakoori näinud ja kuulnud, siis tekkis mõte, et ka Suure-Jaanis peab selline vägev asi olema. 1871. aastal pandi rahad kokku ja telliti pillid ära. Esialgu kõigile rahamaksjatele pilli ei jagunudki, aga sellest polnud lugu. Esimene lugu, mis ära õpiti, oli “Mu süda ärka üles”. Esimene juhataja oli Julius Nõmmik.
1887 loodi Suure-Jaani haridusselts Ilmatar, mis koondas enda alla kõik kollektiivid. Oli suur venestamise aeg ning seltside loomise läbi püüti valitsevale korrale vastu seista. See oli ka orkestri jaoks ärev aeg, sest juhid vahetusid iga aasta-paari järel.
1907. loodi Suure-Jaani Priitahtlik Tuletõrjeselts ning igal endast lugupidaval seltsil oli ka oma pasunakoori vaja. Pillid telliti välismaalt ja seekord keegi ilma ei jäänud. Dirigendiks valiti endi seast klarnetimängija Karl Jaadla. Sel ajal oli Suure-Jaanis 2 pasunakoori, kuid Ilmatari pasunad jäid aina vaiksemaks ja viimaks hääbusid, tuletõrjeseltsi orkester jäi.
Jäi ja toimetab tänagi. 150 tegutsemisaasta sisse mahub erinevaid aegu, tõuse ja mõõnu, juhte ja pillipuhujaid. Praegused orskestripalad kõlavad pühendunud dirigendi Rein Vendla juhatusel – puhkpill elab edasi!